Oahppi ferte deavdit ovtta čuovvovaš eavttuin oažžut nuvttá skuvlasáhtu:
Muhtomin mearridit skuvllat ásahit sierra sáhttoortnega mii ii leat lágas mearriduvvon. Skuvllat fuolahit ja ruhtadit ieža dalle skuvlasáhtu. Váldde oktavuođa skuvllain jos háliidat diehtit makkár ortnega du skuvla čuovvu.
Erenoamáš ássandilli:
Sáhttonjuolggadusat vuođđoskuvllas (PDF, 3 MB)
Oahppit geain lea guhkes skuvlageaidnu
1. ja 2. luohká ohppiin, geain lea guhkit go 2 kilomehter skuvlageaidnu ja 3.-10. luohká ohppiin, geain lea guhkit go 4 kilomehter skuvlageaidnu, lea vuoigatvuohta nuvttá skuvlasáhttui. Skuvlageaidnu mihtiduvvo uvssas uksii, ja oaneheamos muohtačorgejuvvon váccihahtti geaidnu gaskal skuvlla ja ruovttu mearrida skuvlageainnu guhkkodaga. Oahppi bistevaš ássanbáiki lea dábálaččat oahppi ruoktu.
Gieldda ovddasvástádus lea gávdnat ohppiide orrunsaji jos geaidnu ruovttu ja skuvlla gaskka lea nu guhki ahte beaivválaš sáhtu ii leat dohkálaš. Dohkálašvuođaárvvoštallamis galgá gielda deattuhit mátkkoštanáiggi, oahppi agi, oadjebasvuođa ja doaibmahehttehusa. Eahpádusdilálašvuođain mearridit váhnemat galgá go oahppi orrut eará sajis. Ássangielddas lea bearráigeahččanovddasvástádus ohppiide geat orrot eará sajis.
Jus oahppi biddjo orrut eará gildii, de lea ásodat dahje láigolatnja oahppi ruoktu. Mátkegolut váhnemiid ássanbáikái eai máksojuvvo.
Mihtit gaskka ieš
Oahppit geat dárbbašit fanassáhtu skuvlii ja ruovttoluotta ruoktot
Ohppiin, geat fertejit geavahit fatnasa skuvlii ja ruoktot lea vuoigatvuohta nuvttá skuvlasáhttui beroškeahttá das man guhki lea ruovttus skuvlii.
Oahppit, geain leat bistevaš doaibmahehttehusat
Ohppiin geain lea bistevaš doaibmahehttehusat, lea vuoigatvuohta nuvttá skuvlasáhttui beroškeahttá skuvlageainnu guhkkodagas. Seamma vuoigatvuohta gusto maid Astoáiggeortnegii (SAO). Doavtterduođaštus galgá čuovvut ohcama mii sáddejuvvo skuvlii. Áigemearri skuvllajahkái 2025/2026 sáddet ohcamuša lei bearjadaga cuoŋománu 25. beaivve 2025.
- dearvvašvuođaduođaštus ii sáhte boarraset go golbma mánu, ja dan sáhttá sáddet maŋŋá go lea ohcamuša sádden.
- Oahppit bistevaš doaibmahehttehusaiguin (nugo juvlastuollogeavaheaddjit) eai dárbbaš sáddet ođđa dearvvašvuođaduođaštusa juohke skuvllajagi.
Viečča dearvvašvuođaduođaštusskovi (PDF, 197 kB)
Oahppit, geain leat gaskaboddosaš doaibmahehttehusat dahje vahát
Ohppiin geain leat gaskaboddosaččat doaibmahehttehusat dahje vahát, lea vuoigatvuohta nuvttá skuvlasáhttui nu guhká go lihkadanváttut bistet. Oahppi ovddasteaddjit galget sáhttodárbbu dieđihit skuvlii, mii diŋgo fievrru njuolgga fievrrideaddjis dahje fylkkagieldda bokte. Skuvla galgá šiehtadit ja fállat dohkálaš skuvlasáhtu 1. beaivvi rájes go fievrridandárbu bođii ja sáhttofálaldat galgá addojuvvot dassá go šiehtadus loahpahuvvo.
Dearvvašvuođaduođaštus ja ohcanskovvi galgá sáddejuvvot skuvlii ovdal dahje go skuvlasáhttu lea fállojuvvon. Jos dat ii dahkko, de sáhttá fylkkagielda dahje skuvla gáibidit ovddasteddjiid/váhnemiid máksit fievrridangoluid.
Viečča dearvvašvuođaduođaštusskovi (PDF, 197 kB)
Oahppit geain lea erenoamáš váralaš skuvlageaidnu
Ohppiin geain lea erenoamáš várálaš ja váttis skuvlageaidnu, lea vuoigatvuohta oažžut nuvttá skuvlasáhtu beroškeahttá skuvlageainnu guhkkodagas. Ferte sáhttit duođaštit makkár dilálašvuođat dagahit geainnu erenoemáš várálažžan dahje váttisin.
Jos oahppi deavdá eavttuid oažžut skuvlasáhtu sihke guhkes skuvlageainnu geažil ja váralaš ja váttis skuvlageainnu geažil, de galgá skuvlasáhttu ohccojuvvot guhkes skuvlageainnu geažil. Fylkkagielddas lea ovddasvástádus fuolahit skuvlasáhtu ohppiide geain lea guhkes gaska skuvlii.
Gielda galgá fuolahit sáhtu ohppiide geain lea erenoamáš váralaš dahje váttis skuvlageaidnu ja geat eai deavdde geaidnoguhkkodaga eavttuid. Gielda sáhttá dákkár dilálašvuođain diŋgot sierra fievrrideami dahje ávžžuhit ohppiid geavahit fylkkagieldda almmolaš sáhttofálaldaga, jos dakkár gávdno.
Juogaduvvon ássanbáiki
Oahppis lea juogaduvvon ássanbáiki go orru guokte iešguđetlágan čujuhusas seamma skuvlajagi. Oahppi skuvlasáhttovuoigatvuohta ferte de árvvoštallojuvvot sierralagai daid guokte čujuhusaide.
Skuvlasáhttu goappaš ássanbáikkis eaktuda, ahte oahppi deavdá ovtta dain ovdalis namuhuvvon eavttuid goappaš čujuhusain, ja ahte gávdno fievrridanmolssaeaktu oahppái. Jos skuvlasáhttu nuppi ássanbáikkis ii leat dohkálaš, dahje jos oahppi ii deavdde eavttuid mat gusket nuvttá skuvlasáhttui, de ferte ovddasteaddji/váhnen ieš fuolahit sáhtu iežas ássanbáikkis skuvlii, dahje ođđasit árvvoštallat oahppi ássandilálašvuođa.
Vuoigatvuohta nuvttá skuvllasáhttui eaktuda ahte oahppi orrundilálašvuohta goappaš váhnemiid luhtte lea bistevaš, plánejuvvon ja jeavddalaš ortnet, ja eai summalis eaŋkilgalledeamit. Ii eaktut ahte mánná orru seamma olu juohke ruovttus.
Mánáidlága mielde ii leat mánás vuoigatvuohta nuvttá skuvlasáhttui goappaš ássanbáikkiin jos lea dušše dábálaš servvoštallanšiehtadus.
Goappaš váhnema ferteba deavdit ja sáddet digitála ohcanskovi juohke skuvlajahkái ohppiid ovddas geain lea juogaduvvon ássanbáiki.
Mánáidsuodjalus ja biebmoruoktu
Sáhttu gaskkal biebmoruovttu ja skuvlla máksojuvvo seamma láhkai go dábálaš sáhttu mii lea gaskkal ruovttu ja skuvlla.
Mánáin, geat leat mánáidsuodjalusa hálddus ja geat biddjojit gaskaboddosaš ruovttuide dahje mánáidsuodjalusásahussii oanehis áigái, lea vuoigatvuohta joatkit oahpahusa dan skuvllas mas son lei oahppi dan áigemuttus go šattai mánáidsuodjalusa ovddasvástádussan, jus oahppi háliida dan ja jus dat geavatlaččat lea vejolaš ovdamearkka dihte mátkkoštanáiggi ektui. Mánáidsuodjalusas lea ekonomalaš ja organisátuvrralaš ovddasvástádus skuvlasáhttui, dassážii mánná oažžu bistevaš orrunsaji (biebmoruovttu dahje sullasačča).
Sámegillii ođasmahttojuvvon 20.11.2025
Samisk versjon oppdatert 20.11.2025