Skuvlasáhttoohcamis ferte almmuhit manlágan fievrru oahppi dárbbaša. Sáhttá válljet juo go busse, fatnasa, drošše dahje iežas fievrru. Jos oahppái juolluduvvo nuvttá skuvlasáhttu, de almmuhuvvo reivves manlágan fievrru oahppi galgá geavahit. Ohppiide, geat sáhttet geavahit almmolaš sáhttofálaldaga, ii juolluduvvo nuvttá skuvlasáhtu droššiin dahje iežas fievrruin. Loga eanet iešguđet sáhttofálaldagaid birra dás vuollelis.
Almmolaš sáhttofálaldagat
Oahppit galget geavahit almmolaš sáhttofálaldaga ruovttu ja skuvlla gaskka jos dat soahpá dábálaš skuvlaálgin- ja nohkanáigái, ja jos mátkkoštanáigi lea dohkálaš. Almmolaš sáhttofálaldahkii gullet Snelandia busset, Flexx-sáhtut ja fanassáhtut.
Vállje Snelandia mátkeplánareaiddu
Bussefálaldat. Guđe busse sáhttá oahppi geavahit?
Sáhttoduođaštus gusto buot Snelandia fievrruide gaskkal oahppi ássanbáikki ja skuvlla, maiddái jos lea dárbu lonuhit fievrru gaskan. Sáhttokoartta beassá geavahit buot bussiin ja diŋgonsáhtuin/Flexx . Busse galgá váldit mielde ohppiid buot almmolaš bisánansajiin, nu guhkás go vejolaš.
Sáhttokoarta ii gusto eahkedis, bassebeivviid, luomus dahje eará friddjabeivviin. Dalle ferte oastit dábálaš bileahta.
Snelandia mátkeplánareaiddus leat eanet dieđut mátkkoštanvejolašvuođaid ja sáhttofálaldagaid birra.
Oahppit ja ovddasteaddjit geain leat oaivilat dahje háliidit váidit vuogi movt skuvlasáhttu organiserejuvvo almmolaš fievrruiguin, galget váldit oktavuođa skuvllain, vai skuvla beassá ášši fievrridit viidáseappot fylkkasuohkanii.
Ruvttorievdadusat ja mátkedáhkádus
Fievrrideaddji galgá nu johtilit go vejolaš dieđihit jos sáhttofálaldat maŋŋona dahje bissehuvvo. Buot maŋŋoneamit guhkit go 15 minuhta dahje bisseheamit galget almmuhuvvot snelandia.no neahttabáikkis dahje ruktobálvalusas 177. Eará sáhttofálaldat galgá lágiduvvot jos dat geavatlaččat lea vejolaš.
Mátkedáhkádus gusto buot bussemátkkiide Finnmárkkus, jos vuorddekeahtes dáhpáhus ii leat ovddalgihtii dieđihuvvon, ja jos eará sáhtu ii fállojuvvo dahje jos vuoddji lea sivalaš maŋŋoneapmái dahje bisseheapmái. Mátkedáhkádus ii gusto fanasmátkkiide.
Mátkedáhkádusgáibádus galgá sáddejuvvot guoskevaš fievrridanfitnodahkii.
Loga eanet mátkedáhkádusa birra
Drošše
Oahppit sáhttet erenoamáš dárbbuid ja váilevaš almmolaš sáhttofálaldaga geažil oažžut juolluduvvot drošše skuvlasáhttun. Oahppi gii dárbbaša drošše skuvlasáhttun galgá čájehit medisiinnalaš áššedovdi cealkámuša mii duođašta ahte son ii sáhte geavahit almmolaš sáhttofálaldaga.
Oahppit geain leat erenoamáš dárbbut dahje jos sáhttofálaldat váilu, galget ohcanskovis válljet drošše skuvlasáhttun. Ohcanskovvi sáddejuvvo oahppi skuvlii.
Iežas fievru
Iežas fievru sáhttá ohcama bokte juolluduvvot skuvlasáhttun, jos oahppis leat erenoamáš dárbbut ja jos almmolaš sáhttofálaldat ii leat sajis. Oahppi gii dárbbaša iežas fievrru skuvlasáhttun galgá čájehit medisiinnalaš áššedovdi cealkámuša mii duođašta ahte son ii sáhte geavahit almmolaš sáhttofálaldaga.
Iežas fievrru geavaheapmi mearkkaša ahte oahppái dahje ovddasteaddjái mieđihuvvo máksu fievrru vuodjima ovddas.
Buhtadusmáksu iežas fievrru vuodjimis:
- 2,50 kruvnnu juohke kilomehteris
- Bummaruđat, feargabileahtat jna.
Lobi geavahit iežas fievrru skuvlasáhttun ozat seamma láhkai go skuvlasáhtu.
Máksu
Go ohcamuš geavahit iežas fievrru skuvlasáhttun lea dohkkehuvvon, de galgá oahppi dahje ovddasteaddji lágidit vuodjinrehkega skuvlii juohke mánus. Skuvla doaimmaha vuodjinrehkega viidáseappot fylkkasuohkanii mii fuolaha máksámušaid.
Vuodjinrehketskovvi