Gii oažžu nuvttá skuvlasáhtu?

Oahppi ferte deavdit ovtta čuovvovaš eavttuin oažžut nuvttá skuvlasáhtu:

Muhtomin mearridit skuvllat ásahit sierra sáhttoortnega mii ii leat lágas mearriduvvon. Skuvllat ruhtadit ieža dalle skuvlasáhtu. Váldde oktavuođa skuvllain jos háliidat diehtit makkár ortnega du skuvla čuovvu.

Erenoamáš ássandilli:

Oahppit geain lea guhkes skuvlageaidnu

Joatkkaskuvlla ohppiin lea vuoigatvuohta nuvttá skuvlasáhttui go bargohárjehallanfitnodagas lea uhcimusat 6 km ássanbáikái. Oaneheamos muohtačorgejuvvon váccihahtti geaidnu uvssas uksii mearrida skuvlageainnu guhkkodaga. Oahppi bistevaš ássanbáiki lea oahppi ruoktu. 

Jos oahppi orru láigolanjas/ásodagas, de lea dat su ruoktu. Eaktun oažžut nuvttá skuvlasáhtu lea ahte ásodagas lea unnimusat 6 kilomehter skuvlii (dahje bargohárjehallamii). Mátkegolut gaskal váhnemiid ja oahppi ruovttu eai buhtaduvvo.

Mihtit gaskka ieš

Oahppit geat dárbbašit fanassáhtu skuvlii ja ruovttoluotta ruoktot.

Ohppiin, geat fertejit geavahit fatnasa skuvlii ja ruoktot lea vuoigatvuohta nuvttá skuvlasáhttui beroškeahttá das man guhki lea ruovttus skuvlii.

Oahppit, geain leat bistevaš doaibmahehttehusat

Doaibmavádjit ohppiin lea vuoigatvuohta nuvttá skuvlasáhttui beroškeahttá skuvlageainnu guhkkodagas. Medisiinnalaš duođaštus galgá čuovvut ohcama.

Oahppit geain leat gaskaboddosaš doaibmahehttehusat dahje eará váttut

Ohppiin geain leat gaskaboddosaččat doaibmahehttehusat dahje eará lihkadanváttut, lea vuoigatvuohta nuvttá skuvlasáhttui nu guhká go lihkadanváttut bistet. Oahppi ovddasteaddjit galget sáhttodárbbu dieđihit skuvlii, mii diŋgo fievrru njuolgga fievrrideaddjis dahje fylkkasuohkanis.  Skuvla galgá šiehtadit ja fállat dohkálaš skuvlasáhtu 1. beaivvi rájes go fievrridandárbu bođii ja sáhttofálaldat galgá addojuvvot  dassá go šiehtadus loahpahuvvo.

Doavtterduođaštus ja ohcanskovvi galgá sáddejuvvot skuvlii ovdal dahje dakkaviđe go skuvlasáhttu lea fállojuvvon. Jos dat ii dahkko, de sáhttá fylkkasuohkan dahje skuvla gáibidit ovddasteddjiid/váhnemiid máksit fievrridangoluid.

Oahppit bargohárjehallamis

Joatkkaskuvlla oahppit geatnegahttojuvvon bargohárjehallamis ožžot mátkegoluid buhtaduvvot bargohárjehallanfitnodaga ja ruovttu gaskka. Eaktuduvvo ahte hárjehallanfitnodaga ja ruovttu gaskka lea unnimusat 6 kilomehter.

Jos oahppi orru láigolanjas/ásodagas bargohárjehallanáigodagas, de lea dat su ruoktu, ja dat biddjo vuođđun geainnu guhkkodaga mihtideapmái.

Juogaduvvon ássanbáiki

Oahppis lea juogaduvvon ássanbáiki go orru vurrolagaid váhnemiid/ovddasteddjiid ássančujuhusas miehtá skuvlajagi.  Skuvlasáhtu árvvoštallamis galgá vuhtiiváldit ahte oahppis leat guokte ássančujuhusa.Eaktun dákkár sáhttoortnegii lea, ahte oahppi deavdá mearriduvvon gáibádusaid mat gusket deltjuogaduvvon ássanbáikái. Jos sáhttoortnet nuppi ássančujuhusas ii leat dohkálaš, dahje jos oahppi ii deavdde gáibádusaid oažžut nuvttá sáhtu nuppi ássančujuhusas, de fertejit váhnemat/ovddasteaddjit ieža fuolahit skuvlasáhtu dahje ođđasis árvvoštallat oahppi ássandilálašvuođa. 

Mánáidlága mielde ii leat mánás vuoigatvuohta nuvttá skuvlasáhttui goappaš ássanbáikkiin jos lea dušše dábálaš servvoštallanšiehtadus. 

Mánáidsuodjalus ja biebmoruoktu

Sáhttu gaskkal biebmoruovttu ja skuvlla máksojuvvo seamma láhkai go dábálaš sáhttu mii lea gaskkal ruovttu ja skuvlla.

Oahppis, gii lea mánáidsuodjalusa fuolahusas ja gii biddjo gaskaboddosaš ruovttuide dahje mánáidsuodjalusásahusa fuolahussii oanehis áigái, lea vuoigatvuohta joatkit oahpahusa dan skuvllas gos lei dalle go šattai mánáidsuodjalusa fuolahussii. Eaktun lea, ahte oahppi ieš dan háliida ja ahte dat geavatlaččat lea vejolaš ovdamearkka dihte mátkkoštanáiggi dáfus. Mánáidsuodjalus ovddasvástida skuvlasáhttogoluid ja organiserema dassái go oahppi oažžu bistevaš ássanbáikki (biebmoruovttu jna.).